[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abi <abi abi abi 'appi, abi[de abi[sid 17 s>
1. aitamine, kasu, kasutamine отсӧг, отсалӧм, отсасьӧм
♦
sõbralik abi ёрта отсӧг;
vastastikune abi ӧта-мӧдлы отсасьӧм;
õigeaegne abi колана кадӧ отсалӧм;
vältimatu [arsti]abi быть колана отсӧг;
arstiabi врачлӧн отсӧг;
esmaabi первой отсӧг сетӧм;
finantsabi сьӧмӧн отсалӧм;
kiirabi тэрыб отсӧг, регыдъя отсӧг, скорӧй;
{kelle-mille} abil {код-мый} отсӧгӧн;
kõrvalise v võõra abita йӧз отсӧгтӧг;
{kellelt} abi paluma {кодлысь} отсӧг корны;
{kellele} abi andma v osutama {кодлы} отсавны;
{kelle} abi otsima {кодлысь} отсӧг корсьны;
{kust} abi otsima {кытысь} отсӧг корсьны;
{kelle} abist keelduma отсӧгысь ӧткажитчыны;
{kellele} appi minema {кодлы} отсӧг вылӧ мунны, {кодлы} отсасьны мунны;
{kelle} abi vajama {кодлӧн} отсӧг колӧ;
sellest on vähe abi тайӧ ёна оз отсав
2. abiline отсасьысь
♦
kapteni abi капитанлӧн отсасьысь;
brigadiri abi бригадирлӧн отсасьысь

abielluma <+'ellu[ma 'ellu[da 'ellu[b 'ellu[tud 27 v> гӧтрасьны, гозйӧдчыны, ӧтлаасьны; naise kohta верӧс сайӧ петны, верӧс сайӧ мунны; mehe kohta гӧтрасьны
♦
ta abiellus noore tüdrukuga сійӧ гӧтрасис том ныв вылӧ;
õde abiellus kunstnikuga чойӧй петіс верӧс сайӧ художник сайӧ;
nad abiellusid [omavahel] noorelt v noorena найӧ гӧтрасисны томӧн;
nad abiellusid vanas eas найӧ гозйӧдчисны пӧрысьӧн

allapoole <+p'oole adv, prep> vt ka allpool, altpoolt
1. adv madalamale увлань; jõevoolu suhtes кывтыд, кывтчӧс
♦
allapoole laskuma увлань лэччыны;
allapoole veerema увлань быгыльтчыны;
allapoole laieneva võraga puu увланьыс паськалысь тугана пу;
mööda jõekallast allapoole minema ю пӧлӧн кывтыд мунны
2. prep [part] millestki vähem, kuni milleni
♦
allapoole merepinda саридз веркӧсысь улынджык;
löök allapoole vööd вӧньысь улӧ кучкӧм;
allapoole oma võimeid вермана дорысь омӧльджыка

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

appi <'appi interj, adv>
1. interj караул!, отсалӧй!
♦
appi! põleb! караул! пӧжар!
2. adv отсӧг вылӧ
♦
appi hüüdma отсӧг вылӧ чуксавны;
appi kutsuma отсасьны корны;
appi minema отсасьны мунны, отсӧг вылӧ мунны

arst <'arst arsti 'arsti 'arsti, 'arsti[de 'arsti[sid & 'arst/e 22 s> врач, бурдӧдчысь, {мый} бурдӧдысь
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
haavaarst хирург;
hambaarst пинь врач;
kiirabiarst скорӧйса врач;
kooliarst школаса врач;
kõrvaarst пель врач;
loomaarst пемӧс бурдӧдысь;
peaarst юралысь врач;
raviarst бурдӧдчысь врач;
silmaarst син врач, окулист;
sõjaväearst вӧеннӧй врач;
sünnitusabiarst гӧгинь, акушер;
veterinaararst ветеринар;
polikliiniku arst поликлиникаса врач;
arsti juurde minema врач дорӧ мунны;
arsti poole pöörduma врач дорӧ шыӧдчыны;
läks arsti juurde läbivaatusele муніс врачлы петкӧдчывны;
haigele kutsuti arst koju врачӧс корисны висьысь дорӧ гортас;
arst kirjutas retsepti врач гижис рецепт;
töötab maal arstina уджалӧ сиктын врачӧн, уджалӧ сиктса врачӧн

arukas <arukas aruka aruka[t -, aruka[te aruka[id 02 adj> mõistlik мывкыда, гӧгӧрвоысь; taibukas вежӧра, сюсь, тӧлка, юра; mõtestatud, mõttekas тӧлка
♦
arukas inimene мывкыда морт;
arukas õpilane тӧлка велӧдчысь;
arukas nägu тӧлка чужӧм;
arukas vastus тӧлка вочакыв;
arukas plaan тӧлка план;
arukas tegu тӧлка воськов, тӧлка вӧчӧмтор;
arukam on ära sõita мунны тӧлкаджык лоас

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны

asuma <asu[ma asu[da asu[b asu[tud 27 v>
1. olema, asetsema вӧвны, лоны, сулавны; viibima лоны
♦
suvila asub mere ääres дачаыс сулалӧ саридз бердын;
mis tänavas asub raamatukogu? кутшӧм уличын [сулалӧ] библиотека?;
linn asub mäe jalamil карыс сулалӧ гӧра горулын;
kauplused asuvad käe-jala juures лавкаяс зэв матынӧсь;
korter asub kolmandal korrusel патераыс коймӧд судтаын;
sõnaraamatud asuvad kolmandal riiulil кывчукӧръяс сулалӧны коймӧд джаджйын;
kus ta praegu asub? кӧні сійӧ ӧні?
2. tegema hakkama, tegevust alustama босьтчыны, заводитны
♦
tööle asuma уджӧ босьтчыны;
kõik asusid sööma v toidu kallale ставӧн заводитісны сёйны;
nad asusid teele найӧ петісны туйӧ;
minekule asuma мунны мӧдӧдчыны

buss <b'uss bussi b'ussi b'ussi, b'ussi[de b'ussi[sid & b'uss/e 22 s> автобус
♦
hommikune buss асъя автобус;
juhubuss корӧм автобус;
linnabuss карса автобус;
linnalähibuss, lähibuss кар сайӧ ветлысь автобус;
tulen õhtuse bussiga локта рытъя автобусӧн;
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
buss jäi hiljaks автобусыс сёрмис;
jäime bussist maha ми колим автобусысь;
buss oli täis kõnek автобусыс вӧлі тыр

edasi jõudma водзӧ воны, водзӧ мунны; edu saavutama велавны
♦
porisel teel jõudsime vaevaliselt edasi няйт туйтіыс ми сьӧкыда воим водзӧ;
õpingutes edasi jõudma бура велӧдчыны;
ametiredelil edasi jõudma уджын кыпӧдчыны;
poiss jõuab matemaatikas kehvasti edasi зонмыс математикаысь омӧля велалӧ

edenema <edene[ma edene[da edene[b edene[tud 27 v> laabuma, sujuma мунны, артмыны, ладмыны
♦
töö edeneb уджыс мунӧ;
jutt ei tahtnud edeneda сёрни некыдз эз артмы;
tema käes edeneb iga töö сылӧн быд удж артмӧ;
õppimine edeneb tal hästi велӧдчынысӧ сылӧн артмӧ

ekskursioon <ekskursi'oon ekskursiooni ekskursi'ooni ekskursi'ooni, ekskursi'ooni[de ekskursi'ooni[sid & ekskursi'oon/e 22 s> экскурсия
♦
kahepäevane ekskursioon кык лунъя экскурсия;
ekskursioon Lõuna-Eestisse экскурсия Лунвыв Эстонияӧ;
ekskursioonile sõitma экскурсия вылӧ мунны;
käisime ekskursioonil loomaaias ветлім зоопаркӧ экскурсияӧн

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

hiilima <h'iili[ma h'iili[da hiili[b hiili[tud 28 v>
1. vargsi liikuma кыйксьӧдны, кань-кань мунны
♦
kikivarvul hiilima кок чунь йылын кыньксьӧдны;
poiss hiilib ukse juurde зонка кань-кань матыстчӧ ӧдзӧс дорӧ
2. varitsema, salamisi piiluma кыйӧдны
♦
kass hiilib hiirt кань кыйӧдӧ шырӧс

häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав

ida <ida ida ida 'itta, ida[de ida[sid 17 s> ilmakaar асыввыв, асыв
♦
ida pool, idas асыввылын;
ida poole liikuma асыввывлань мунны;
aknad on itta v ida poole v ida suunas ӧшиньяс видзӧдӧны асывлань;
tuul puhub idast тӧлыс пӧльтӧ асыввывсянь

jaht1 <j'aht jahi j'ahti j'ahti, j'ahti[de j'ahti[sid & j'aht/e 22 s> jahipidamine, küttimine вӧралӧм, кыйсьӧм
♦
ajujaht кытшӧ босьтӧмӧн кыйӧм;
hundijaht кӧин кыйӧм;
jänesejaht кӧч кыйӧм;
karujaht ош кыйӧм;
rebasejaht руч кыйӧм;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
jahile minema вӧравны мунны;
karule jahti pidama ош кыйны;
kass peab hiirtele jahti кань кыйӧ шыр

jaksama <j'aksa[ma jaksa[ta j'aksa[b jaksa[tud 29 v> вермыны
♦
ta ei jaksa enam tööd teha сійӧ оз вермы сэсся уджавны;
haige jaksab juba voodist tõusta висьысь вермӧ нин вольпасьсьыс сувтны;
kas jaksate edasi minna? верманныд водзӧ мунны?;
ta ei jaksa osta kallist kasukat дона пась ньӧбны сійӧ оз вермы

jala <jala adv> подӧн
♦
jala käima подӧн ветлыны;
kümme kilomeetrit jala minna дас километра подӧн мунны

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

jänes <jänes jänese jänes[t -, jänes[te jänese[id 09 s>
1. zool Lepus кӧч
♦
halljänes zool Lepus europaeus руд кӧч;
emajänes энь кӧч;
jänestele jahti pidama кӧч кыйны;
arg kui jänes кӧч кодь полысь
2. kõnek piletita sõitja билеттӧм пассажир
♦
jänest v jänesena sõitma мунны билеттӧг

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

kahetsema <kahetse[ma kahetse[da kahetse[b kahetse[tud 27 v>
1. midagi tegematuks soovima жалитны; süüd, viga, pattu каитчыны, мӧдзасьны
♦
oma vigu kahetsema ӧшыбкаясысь каитчыны;
pattu kahetsema грекысь мӧдзасьны;
ma ei kahetse seda, et ... ме ог жалит, мый...;
mul ei ole midagi kahetseda меным каитчыны нинӧмысь;
kahetsen, et nõustusin minema жалита, мый кӧсйыси мунны
2. haletsema жалитны
♦
ära kahetse mind эн жалит менӧ

kahtlema <k'ahtle[ma kahel[da k'ahtle[b kahel[dud 30 v> ыдъясьны, сомневайтчыны; kõhklema падъявны
♦
selles ei kahtle keegi таын некод оз ыдъясь;
kahtlesime kaua, kas minna või mitte дыр падъялім, мунны али не мунны;
hakkasin kahtlema jutu õigsuses понді ыдъясьны, збыль-ӧ висьталӧмыс

kala <kala kala kala -, kala[de kala[sid & kal/u 17 s> чери
♦
luine kala лыа чери;
keedetud kala пуӧм чери;
kuivatatud kala косьтӧм чери;
külmutatud kala кынтӧм чери;
värske kala выльӧн кыйӧм чери;
eluskala ловъя чери;
külmsuitsukala кӧдзыдӧн тшынӧдӧм чери;
merekala саридзса чери;
püügikala кыян чери;
soolakala сола чери;
söödakala сам-чери;
süvaveekala пыдын олысь чери;
vääriskala дона чери;
kalade ränne черияслӧн мӧдлаӧ вуджӧм;
kala v kalu püüdma чери кыйны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kalale minema чери кыйны мунны;
kala näkkab чери дӧбӧдчӧ

kaugele <k'augele adv> vt ka kaugel, kaugelt ылӧ
♦
kaugele ära sõitma ылӧ мунны;
viimane jooksja jäi teistest kaugele maha бӧръя котӧртысьыс ылӧ кольччис мукӧдсьыс

kavatsema <kavatse[ma kavatse[da kavatse[b kavatse[tud 27 v> кӧсйыны; mõttes olema думайтны
♦
kavatsesime ära sõita кӧсйим мунны;
mida sa homme kavatsed teha? мый тэ аски думайтан вӧчны?

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

klooster <kl'ooster kl'oostri kl'oostri[t -, kl'oostri[te kl'oostre[id 02 s> relig манастыр
♦
kloostrisse minema манастырӧ мунны

kolima <koli[ma koli[da koli[b koli[tud 27 v> овмӧдчыны, вуджны овны, мунны овны < {мӧдлаӧ}>
♦
uude korterisse kolima выль патераӧ овмӧдчыны

kulgema <k'ulge[ma k'ulge[da k'ulge[b k'ulge[tud 27 v>
1. liikuma, minema мунны
♦
inimvool kulgeb linna poole йӧзыс люзьгӧны карлань
2. suunduma, ulatuma нюжавны
♦
peatänav kulgeb otse läbi linna шӧр уличыс нюжалӧма веськыда кар пырыс
3. tegevuse, sündmuse kohta: arenema, toimuma мунны, сӧвмыны
♦
töö kulgeb seisakuteta уджыс мунӧ дугдывтӧг

kuluma <kulu[ma kulu[da kulu[b kulu[tud 27 v>
1. läbi, katki hõõrduma киссьыны, бырны
♦
kleit on kulunud платтьӧыс киссьӧма
2. millekski ära kasutatud saama мунны; tarvis minema ковмыны, ковны
♦
palk kulub söögi peale удждон мунӧ сёян вылӧ;
sõiduks kulub kolm päeva мунны колӧ куим лун
3. aja kohta: mööduma, minema мунны
♦
aeg kulus märkamatult кадыс муніс казявтӧг

kõhklema <k'õhkle[ma kõhel[da k'õhkle[b kõhel[dud 30 v> kahevahel olema ыдъясьны, падъявны
♦
kõhkles mõne silmapilgu некымын здук падъяліс;
kõhkleb, kas minna või koju jääda ыдъясьӧ, мунны али гортас кольччыны;
osta ära, mis sa kõhkled! ньӧб, мый падъялан!

kõlbama <k'õlba[ma kõlva[ta k'õlba[b kõlva[tud 29 v> sobima туйны, шогмыны; sünnis olema лӧсьыд лоны
♦
igaüks ei kõlba õpetajaks быдӧн велӧдысьӧ оз туй;
kõik seened ei kõlba süüa оз став тшакыс шогмы сёйны;
nii hilja ei kõlba külla minna татшӧм сёр гӧсьти мунны абу лӧсьыд

kõndima <k'õndi[ma k'õndi[da kõnni[b kõnni[tud 28 v> käima ветлыны; astuma, sammuma восьлавны; minema мунны
♦
kõnnib aeglaselt ньӧжйӧ восьлалӧ;
kõnnib mööda tuba edasi-tagasi ветлӧ комнатӧд ӧтарӧ-мӧдарӧ

käima <k'äi[ma k'äi[a k'äi[b k'äi[dud, k'äi[s käi[ge käi[akse 38 v>
1. kõndima ветлыны; kindlas suunas мунны
♦
jala v jalgsi käima подӧн ветлыны;
laps õpib käima кага велӧдчӧ ветлыны
2. kuhugi minema ja tagasi tulema ветлыны
♦
poes käima лавкаӧ ветлыны;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kirikus käima вичкоӧ ветлыны
3. riietuse kohta ветлыны
♦
käib paljapäi куш юрӧн ветлӧ
4. liikuma, kurseerima ветлыны
♦
öösel trammid ei käi войнас трамвайяс оз ветлыны;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ
5. masinate, seadmete kohta: töötama, talitlema
♦
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча;
mootor käib мотор уджалӧ
6. kedagi-midagi puudutama инмыны; kuuluma пырны
♦
see korraldus meie kohta ei käi тайӧ индӧдыс миянлы оз инмы;
see käib tema kohustuste hulka тайӧ пырӧ сылӧн уджмогъяс лыдӧ

lahkuma <l'ahku[ma l'ahku[da l'ahku[b l'ahku[tud 27 v> ära minema мунны < {кытыськӧ}>
♦
sa pead siit lahkuma тэныд колӧ татысь мунны;
õpetaja lahkus klassist велӧдысь петіс классысь;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

liikuma <l'iiku[ma l'iiku[da liigu[b liigu[tud 28 v>
1. asendit muutma, paigast teise siirduma, korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v ühes suunas мунны; paigast вӧрзьыны
♦
ühest kohast teise liikuma ӧтилаысь мӧдлаӧ мунны;
jalad ei liigu кокӧй оз мун;
jõgedel jää juba liigub юяс вылын йиыс вӧрзьӧма нин
2. käima, kõndima, minema ветлыны; paigast вӧрзьыны
♦
mina ei liigu siit kuhugi ме татысь некытчӧ ог вӧрзьы

läbima <läbi[ma läbi[da läbi[b läbi[tud 27 v> millestki läbi minema мунны (пырыс помӧдзыс)
♦
rong läbis tunneli поезд муніс туннель пыр;
heinamaad läbib oja видз вомӧн визувтіс шор

manitsema <manitse[ma manitse[da manitse[b manitse[tud 27 v> veenma вӧйпӧдны; õpetama велӧдны; noomima велӧдны
♦
pastor manitses kantslist kogudust пастор кафедрасянь велӧдіс вичкоувсаӧс;
manitses mehi kojuminekule вӧйпӧдіс мужичӧйясӧс гортаныс мунны;
isa manitseb poisse korralikult käituma батьыс велӧдӧ зонкаясӧс асьнысӧ бура кутны

marssima <m'arssi[ma m'arssi[da marsi[b marsi[tud 28 v>
1. taktisammus käima маршируйтны; uljalt, täpselt тшолксьӧдны
♦
paraadil marssima парад вылын маршируйтны;
sõdurid marssisid tribüünist mööda салдатъяс тшолксьӧдісны трибуна дорті
2. rännakukorras ühest piirkonnast teise liikuma маршӧн (мунны, ветлыны, локны да с. в.)
♦
vaenlase väed marssisid linna вӧрӧглӧн войска маршӧн пырисны карӧ
3. kõnek käima, kõmpima, vantsima тапиктыны
♦
hommikul marsi tööle, õhtul koju асывнас тапикты удж вылӧ, рытнас гортӧ

meenutama <meenuta[ma meenuta[da meenuta[b meenuta[tud 27 v>
1. endale mällu äratama, mälus esile kutsuma казьтыштны, тӧд вылӧ уськӧдны
♦
püüab aadressi meenutada кӧсйӧ казьтыштны адрессӧ
2. kellelegi meenuma panema, meelde tooma казьтыштны
♦
pean teile meenutama, et ... колӧ тіян казьтыштны, мый ...
3. sarnasuse põhjal võrreldav v kõrvutatav olema кодланькӧ / мыйланькӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ вылӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ кодь лоны
♦
poiss meenutab oma vanaisa зонка мунӧ пӧль вылас;
kasarmut meenutav sünge maja казарма кодь шуштӧм керка

minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр

mööda minema ruumiliselt v ajaliselt mööduma, lakkama дорті мунны; ajaliselt кольны, прӧйдитны
♦
lähen iga päev sellest kauplusest mööda быд лун муна тайӧ лавка дортіыс;
läks mööda mõni päev колис некымын лун

mööduma <m'öödu[ma m'öödu[da m'öödu[b m'öödu[tud 27 v>
1. ruumiliselt: mööda liikuma мунны, прӧйдитны < {дорті, бокті, дінті}> (бокті, дорті, дінті); võistlustel орддьӧдны
♦
mootorratas möödus ees sõitvast autost мотоцикл орддьӧдіс водзын мунысь машинасӧ;
kiirbussid mööduvad siit peatumata ӧда автобусъяс мунӧны таті сувтлытӧг
2. ajaliselt: kulgema, kuluma кольны, прӧйдитны
♦
aastad mööduvad вояс кольӧны;
suvi möödus kiiresti гожӧмыс ӧдйӧ колис

napilt <napilt adv> kasinalt, vähevõitu этша; vaevalt, veidi alla, veidi vähem этшаджык
♦
raha on napilt сьӧмыс этша;
aega on meil selleks üsna napilt та вылӧ кадыс миян этшакодь;
meie meeskond võitis napilt миян команданым муртса вермис;
sinna on napilt tunni tee сэтчӧ мунны часысь этшаджык

otsustama <otsusta[ma otsusta[da otsusta[b otsusta[tud 27 v> otsust tegema шуны, решитны
♦
tuleb otsustada, kas minna või mitte колӧ решитны, мунны али не;
kohus otsustas süüdlast karistada rahatrahviga ёрд шуис мыжасӧ штрапуйтны